Seekord siis jälle üks rääkimata lugu. Märtsi lõpp kuni aprilli algus käisime Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega USAs, täpsemini Silicon Valleys, Kalifornia osariigis.

Alustada võiks ehk ettevalmistustest – USAsse minekul on kaks varianti, kas biomeetriline pass või traditsiooniline viisa. Biomeetrilist passi sai teha kodakondsus- ja igratsiooni ametis, nüüdsest on KMA liidetud kokku Politsei- ja Piirivalveametiga. Maksma läheb ta umbkaudu 30€, kiirpassi varianti pole mõtet võtta, sest lubatud kuu asemel saab passi kätte paari päevaga ka tavamenetluses. Järgmine samm on ESTA (Electronic System for Travel Authorization) avalduse täitmine, mille eest küsitakse 14 USD ehk umbkaudu 10€. Veider on see et Eestil peaks olema viisavabadus USAga kuid ESTA avaldus näeb väga välja viisa moodi, ärge unustage siis “have you been involved in terrorist activites” juures märkida “no”.

Meie lend läks läbi Munichi/Münheni, Tallinnast sinna lend kestab umbkaudu 2-3 tundi. Peale seda järgnesid piinarikkad 8 tundi oodates ühenduslendu ning kogu lend kulmineerus 12 tunnise transatlantilise lennuga kus jalgu liigutada ega ka magada ei saa sest aknast paistab päike ning me lendame päikesega kaasa. Kui meil on siin hetkel 22:31 õhtul siis neil on seal päeval 12:30, mis tähendab et sinna jõudes on unetsükkel täiesti sassis ja tõenäoliselt ärkad hommikul kell 5 hommikul üles mõttega “okei mis nüüd?”. Moodsas keeles nimetatakse seda nähtust jet lagiks aga see selleks.

Esimesteks päevadeks oli planeeritud O’Reilly korraldatud Web2.0 EXPO kus oli mitmeid huvitavaid seminare ning erinevad startupid oma putkad püsti ajanud kus nad oma nänni jagasid ja maakeeli külastajaid spämmisid. Õhtustel aegadel toimusid konverentsihoones ja kõrval business networking üritused. Astusin ka mina siis korraks oma koorikust välja, networkisin ja tutvustasin Povi ning meie tegemisi. Suhtlusvõimete overclockimise jaoks oli õnneks tasuta õlut!

Peale konverentsi käisime külas Google peamajas, kus meile tegi väikese intro Chris DiBona rääkides Google edulugu avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisest Google infrastruktuuris. Kokkuvõttes oli jutt umbes selline et Oracle andmebaasitarkvara ka kõige soodsama pakkumise juures oleks olnud kordades kallim kui avatud lähtekoodiga tarkvara kohandamine Google vajaduste tarbeks. Teine oluline aspekt oli ka see et Google ei ehitanud oma taristut üles traditsioonilisele kallile serveririistvarale, vaid kasutas odavat PC riistvara ning lahendas kõik sellest tulenevad probleemid tarkvaras. Chris DiBona on muuseas ka üks Google Summer of Code organisaatoritest ja intervjuu temaga leiab GSoC kodulehelt. Sealses Google kontoris on tööl ka neli eestlast.

Sain läbi astutud ka Kalifornia ülikooli Berkeley osakonnast. Sellest ülikoolis on näiteks avastatud 8 keemilist elementi ning Nobeli preemia laureaatidel on tasuta parkimine. Ühiskohtumine oli Stanford ülikooli professori Keith Devliniga kes ühel slaidil tõi välja ka Stanfordi aastase 3 miljardi dollarilise ehk umbkaudu 33 miljardi kroonise eelarve, võrdluseks oli Eesti riigi eelarve aastal 2008 umbkaudu 85 miljardit krooni.

Kokku olime USAs umbkaudu 10 päeva, mille aja jooksul sai päris palju huvitavat nähtud ja kogetud. Kalifornia pole kindlasti stereotüüpne USA, mingil määral ehk sarnane Amsterdamiga kus on palju kohanenud sisserändajaid, ettevõtlus vohab ning kanepi omamine on legaalne.

Heihopsti, pole ammu midagi siia kirjutanud. Väga töökad ajad on olnud ja pole olnud aega pläkutamiseks. Käisin MeeGo Summitil Tamperes, neljapäeva õhtul sai siit minekut tehtud ja täna jõudsin tagasi kõigi sekelduste kiuste.

Peamine põhjus miks üldse sinna mindud sai oli soov teada saada, et mis MeeGo-st edasi saab arvestades viimaseid Nokia suurte ninade otsuseid. Teine motivaator oli see et Intel oli lubanud jagada tahvelarvuteid MeeGo Tablet UX-ga.

Peale Nokia aktiivse osavõtu lõppemist MeeGo projektis on sellega liitnud mitmed teised tegijad. Kui ma nüüd õigesti aru sain siis LG on tulnud punti et mobiiltelefonide arendust teha, üks mõte mis kõlama jäi oligi see et aasia ettevõtted on huvi üles näidanud MeeGo kasutamiseks. Autotoojad muuhulgas BMW ja GM on ka huvitatud MeeGo IVI süsteemidest, ehk maakeeli auto meelelahutusseadmetest. Nii palju kui ma erinevate jutustajate jutust kokku lappisin siis, MeeGo eesmärgiks on olla üldkasutatav avatud lähtekoodiga tarkvarabaas mitmesuguste erinevate seadmete loomiseks.

MeeGo pakub RPM baasil paketihaldust, OBS (OpenSUSE Build System) baasil tarkvara kompileerimist ja pakendamist ning muud tarvilikku, et seadme tootja saaks keskenduda oma tootele mitte tarkvara repositooriumite haldamisele või muudele distributsiooni administreerimistöödele. Üks oluline aspekt on see et MeeGo ei defineeri milline kasutajaliides välja nägema peab erinevalt Androidist kus Google on pannud paika kindlad disainijuhised mis tähendab et Androidi telefonide turul on seadme tootjal üsna keerukas eristuda teistest tarkvara poolel. MeeGo on lubanud jätkata oma API ehitamist Qt baasil ning Qt maailmas on ka mõned huvitavad tehnoloogiad välja tulnud, muuhulgas Qt Quick ning QML millega annab teha päris huvitavaid graafikarohkeid kasutajaliidese lahendusi.

Jõudsin ka üle vaadata mis staadiumis MeeGo erinevad user experience reference designid on. MeeGo on hetkeseisuga välja lasnud USB pulga tõmmise netbookide jaoks. Minu Thinkpadi peal läks ta täitsa kenasti käima ning esmapilgul tundus üsna kasutuskõlbulik. Netbooki ISO sees olid siis näiteks hunnik GNOME programme muuhulgas näiteks Nautilus, muusika pleieriks oli Banshee ning veebilehitsejaks Chromium.

Oulust pärit firma AAVA Mobile OY loodav telefon pidi saama ametlikuks MeeGo Handheld UX riistvara reference designiks kuid hetkeseisuga pole seda veel välja lastud. MeeGo Handheld UX tõmmisest on hetkel kättesaadav nn. Developer Edition mille annab kirjutada 4GB micro-SD kaardile ning buutida N900 peal kasutades U-Boot nimelist programmi kuid hetkel pole see minu arvates kaugelki kasutatav.

Tahvelarvutite jaoks mõeldud MeeGo Tablet UX jaoks võeti riistvara etalondisainiks ExoPC Slate. Tegu on Kanadast pärit tahvelarvutiga mille sees on Intel Atom protsessor, 2GB mälu, 64GB SSD ning palju muudki huvitavat. See on ka masin mida Intel jagas 175 esimesele AppUp seminarile registreerunule. AppUp seminar toimus MeeGo summiti viimasel päeval kus Inteli mehed rääkisid oma app-ide poest. MeeGo tahvelarvuti variant pole ka eriti kasutuskõlbulik.

Kokkuvõttes on MeeGo praegu väga-väga toores, kuid arvestades et hetkel on pundis Intel, Novell, LG ja paljud teised liitumas siis lootust võib veel olla. Apple iPhone ja Google Androidi kohta öeldi ju ka alguses et it will never work.

*Käesolev post sai kiirelt kribatud ja sisaldab tõenäoliselt üsna palju kirjavigu

Serveri tarkvara paigaldus

Siin on siis väike juhend kuidas Debian Lenny’ga teha sama mida Estobuntu LTSP võimaldab. Pikalt see kord üksipulgi lahti ei seleta mis mida teeb nii et kui huvi on siis küsi e-posti vahendusel.

Kõigepealt paigalda serveris ID-kaardi tarkvara:

echo deb http://id.smartlink.ee/repo/release/debian/ lenny main >
    /etc/apt/sources.list.d/idkaart.list
wget http://id.smartlink.ee/repo/apt-esteid-test.gpg.asc -O - | apt-key add -
sudo aptitude update
sudo aptitude dist-upgrade
sudo aptitude install qdigidoc qesteidutil mozilla-esteid icedove-esteid


Luba repositooriumid:

deb http://v6sa.itcollege.ee/ debian lenny
deb http://backports.debian.org/debian-backports lenny-backports main


Seadista DHCP3 server:

echo "subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0 {
    range 192.168.0.220 192.168.0.230;
    option broadcast-address 192.168.0.255;
    option routers 192.168.0.10;
    option subnet-mask 255.255.255.0;
    option root-path "/opt/ltsp/i386";
    filename "/ltsp/i386/pxelinux.0";
}" > /etc/dhcp3/dhcpd.conf
/etc/init.d/dhcp3-server restart


Paigalda tarkvara

apt-get install libpcsclite1 opensc openssh-server dhcp3-server
apt-get install -t lenny-backports ltsp-server


Tee Xsessioni fail mis ütleb kus kohas PCSC-lite socket nüüd asub:

echo "export PCSCLITE_CSOCK_NAME=$HOME/.pcscd.comm" > /etc/X11/Xsession.d/80-pcsclite


Terminali tarkvara paigaldus

Paigalda terminali tarkvara serveri /opt/ltsp/i386 alla:

ltsp-build-client
    --arch i386
    --backports-mirror "http://backports.debian.org/debian-backports"
    --apt-key /etc/apt/trusted.gpg


Seadista NFS server:

echo "/opt/ltsp/i386 192.168.0.0/24(no_root_squash,ro)" >> /etc/exports
/etc/init.d/openbsd-inetd restart
/etc/init.d/nfs-kernel-server restart


Sisene terminali juurikasse:

chroot /opt/ltsp/i386


Lisa repositoorium:

echo "deb http://lauri.vosandi.eu/ debian lenny" >> /etc/apt/sources.list
apt-get update


Paigalda paketid

apt-get install openssh-client pcscd libccid


Lisa OpenSSH seadistused, asenda 192.168.0.10 serveri IP-ga:

echo "Host 192.168.0.10
    RemoteForward [~/.pcscd.comm] :[/var/run/pcscd/pcscd.comm]" >> /etc/ssh/ssh_config


Välju terminali juurikast:

exit


Käsitsi kompileerimine

Paigalda vajalikud paketid

apt-get install libwrap0-dev libssl-dev libpam0g-dev libedit-dev libselinux1-dev libkrb5-dev libgtk2.0-dev hardening-includes libusb-1.0-0-dev mercurial flex autotools-dev libccid opensc
apt-get install -t lenny-backports debhelper


Kompileeri modifitseeritud OpenSSH 5.5

hg clone http://lauri.vosandi.eu/hg/ltsp-esteid/openssh/
cd openssh
dpkg-buildpackage
cd ..


Kompileeri PCSC-lite 1.6.5 + SVN muudatused:

hg clone http://lauri.vosandi.eu/hg/ltsp-esteid/pcsclite/
cd pcsclite
dpkg-buildpackage
cd ..


Istun bussis, liikvel Tallinnast Tartu poole. Sülearvuti ei kipu seljakotis püsima ja levi jagub selle posti kirjutamiseks ning jääb ka ülearu. Peaaegu kaks nädalat on möödas eelmisest postitusest ja vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Kogu aeg on kulunud sellele et tööd leida aga ma pole seda endale raasugi lihtsamaks teinud.

Jaanuaris mina ja mõned sõbrad asutasime ettevõtte nimega Povi Software OÜ. Selle kohta ma siin blogis polegi pikemalt kirjutanud. Povi alguseks võiks mingil määral lugeda 2006 aastat kui mina, Laur ja mõned teised tuttavad kogunesime Viru keskuse neljanda korruse raamatupoes. Üleskutse sai postitatud Pingviini foorumis ning eks sealt asi arenes edasi aeglaselt. Kõigepealt Estobuntu ja siis rakendused Estobuntu ümber. Reaalselt OÜ loomiseni jõudsime 2009 aasta lõpus.

Säärase ettevõte asjade ajamisega on tükk tööd – projektide ja koostööpartnerite otsimine, lepingute sõlmimine, arvete välja kirjutamine ja kõige selle otsa raamatupidamine. Kapitalistliku süsteemi ekspluateeritav tööinimene võib õnnelik olla et ta ei pea kogu selle jamaga tegelema

Hetkel on meil käsil mõned Django/Python projektid ning Estobuntu LTSP-ga seotu. Kui oled andekas tudeng ja otsid praktikakohta kus igapäevaselt kasutusel ainult Vaba Tarkvara siis võiksid meiega kontakti võtta. Väga andekatele lubaks isegi tüki ettevõtte osalusest

Teisipäevasele Vaba Tarkvara klubi kogunemisele toodi üks DELLi sülearvuti ning TELE2 netipulk, täpsemini Huawei E1752. Peale oli lastud eelmine Estobuntu versioon (Ubuntu 9.10 põhine) ning netipulk mängis trikke. Kuna masin oli dokumentidest tühi siis peale mõningast näppimist tundus mõistlik värske Estobuntu 10.05 peale lasta. Hiljem selgus et üks USB port oli rikkis, mistõttu netipulk ei töötanud aga mis sest.

Esiteks panin paika DELLi jahutuse:

sudo apt-get install i8kutils
cat /usr/share/doc/i8kutils/examples/i8kmon.conf | sudo tee /etc/i8kmon

Sülearvuti sees oli ka Broadcomi bcm4311 võrgukaart, seega panin peale võrgukaardi firmware:

wget http://lauri.vosandi.eu/dists/estobuntu/karmic/binary-i386/b43-firmware-1.0_estobuntu1.deb
sudo dpkg -i b43-firmware-1.0_estobuntu1.deb

Netipulgaga oli nii, et mõnikord ta tegi modeswitchi ise, mõnikord mitte. Mälupulgana oli ta lsusb all indekseeritud tootja identifikaatoriga 0x12d1 ning toote identifikaatoriga 0×1446. Peale modeswitchi lülitus toote id 0×1001 peale. Selleks et olla kindel et lülitus toimuks paigaldasin ka usb-modeswitch paketi:

sudo apt-get install usb-modeswitch usb-modeswitchd-data

Teadmiseks teistele häkkeritele siis Udev reeglite tegemine või usb-modeswitchi seadistamine EI ole enam vajalik. Udev reeglid mis kõik automatiseerimise ära teevad on failis /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules

Lõpuks tegin masinale restardi ning seadistasin võrguhalduris TELE2 ühenduse ning kõik toimis nagu kulda.

Siin siis väike kokkuvõte situatsioonist võrgukaartidega Ubuntu all. Ehk säästab kellelegi aega! Selleks et kontrollida mis võrgukaart sul arvutis on, sisesta terminalis:

lspci | grep -i net

Tulemuseks on midagi sellist:

0c:00.0 Network controller: Broadcom Corporation BCM4311 802.11b/g WLAN (rev 01)

Broadcom

Kui tegu on Broadcom kaardiga, on situatsioon üsna paha. Broadcom pole avaldanud eriti palju dokumentatsiooni oma kaartide kohta mistõttu draiverite kvaliteet jätab soovida. Ubuntu 10.04 sees on b43 moodul mis on reverse-engineeritud Linksys ruuteri tüürelite baasil. Kuigi tüürel on olemas, siis sellest siiski ei piisa, vajalik on ka firmware mis võrgukaardis endas jookseb. Debiani pakett mis kõik raske töö ära teeb on olemas siin. Selle paketiga olen ma käima saanud võrgukaardid järgnevate kiibistikega: BCM4311, BCM4312. Varem on b43 tüürel põhjustanud arvuti kokkujoosmisi olles ühendatud krüpteeritud võrku, kuid praegu peaks situatsioon olema paranenud. Kui on probleeme siis võib mulle kirjutada-joonistada!

Intel

Intelil on oma open-source osakond kes Linuxi tüürelitega tegeleb seega Inteli võrgukaartidega eriti probleeme ei tohiks tekkida. Paraku võrgukaartide firmware on kinnise lähtekoodiga, samas Intel lubab neid binaare levitada. Ubuntus on Inteli võrgukaartide firmware juba kaasas.

Atheros

Atherose võrgukaardid on popid netbookides. Minu teada on nende võrgukaartide moodulid (ath3k, ath5k, ath9k) ja ka firmware avatud lähtekoodiga. Atheros ise tüürelite arendust vist palju ei toeta kuid on avaldanud piisavalt dokumentatsiooni, et Vaba Tarkvara kogukonnal oleks võimalik tüüreleid ise arendada. Probleemide esinemisel tasub paigaldada wireless backports pakett:

sudo apt-get install linux-backports-modules-wireless-lucid-generic

Ralink

Ralink on üks vähestest firmadest kes paneb rõhku avatud lähtekoodiga moodulitele (rt2500, rt73). Ralink võrgukaartide tugi on üldiselt väga hea. Probleemide korral kehtib sama soovitus mis Atheros puhulgi – paigaldada wireless backports pakett.

Siit ka minu esimene eestikeelne postitus. Sain mõned päevad tagasi “õnnelikuks” Elioni hüperkiire interneti kliendiks. Teoorias lubavad läbilaskevõimet 100Mbps alla ja 20Mbps üles ning paistab, et praktikas ka nii on. Enne ühenduse hankimist tekkis mul terve tosin küsimust, millele klienditeeninduse tädid ei osanud vastata ja küll mulle lubati 2-3 korda et “päris” tehnik võtab kontakti aga ei tuhkagi.

Hüperkiire interneti infrastruktuur paistab olevat ehitatud Tallinnas välja nii mõneski korterelamus ning korterelamu all ma mõtlen just nõukogudeaegseid 5- ja 9-korruselisi hooneid. Majasse tuleb sisse fiiber, keldris on switch ning iga korruse peale on tõmmatud CAT5 kaablid ja 2 pistikut. Tehniku töö seisneski õige juhtme ühendamises switchi.

Elioni kolmiklahendus selle ühenduse baasil on täiesti IP põhine. Kaabli ühendamisel arvutisse saab sealt kohe DHCPga avaliku IP, millel on mul soovi kohaselt kõik pordid lahti. Elioni DigiTV paketid liiguvad eraldi VLANis ning nad on märgistatud identifikaatornumbriga 4, tegu on siinkohal IEEE 802.1Q standardiga. Linuxis on üpris lihtne luua virtuaalvõrguliides, mis sorteerib välja need märgistatud paketid võimaldades arvutist ka vaadata televisiooni.

ip link add link eth0 name iptv0 type vlan id 4

Peale virtuaalliidese loomist saab sealt ka küsida oma “telekale” IP aadressi. Kontrolli mõttes võib pingida aadressi 10.0.16.12 või domeeninime web.dtv. Kui VLAN on korrektselt seadistatud siis need mõlemad peaksid vastama.

dhclient iptv0

Paraku arvuti puhul DHCP keerab ruutimistabeli sassi ja tekitab segadust ka DNS kirjete lahendamisel. Kõige lihtsam lahendus oli kasutada DHCPga antud IPd staatiliselt. Nii või naa jääb veel puudu ruutimiskirje digitelevisiooni multicasti edastamiseks

route add -net 224.0.0.0 netmask 240.0.0.0 dev iptv0

Nii palju kui ma Elioni pakutava Digiboksi kohta kaevanud ja kuulnud olen, siis tegu on embedded Linuxil põhineva seadmega. Vanemates variantides olevat olnud 32MB ROMi, uuemates 64MB ning protsessoriks PowerPC. Krüpteeritud kanaleid mängib Widevine multiplatvormne DRM rakendus. Krüpteerimata on vaid ETV, Kanal 2 ning TV3. Tähele võiks panna seda et Digiboksi MACi aadressi spoofimine POLE vajalik, seda ka mitte vanema ADSL põhise ühenduse puhul! Küll aga võtab omajagu aega multicasti gruppi ühinemise päring, st peale võrguseadete rakendamist võib oodata rahulikult 20-60 sekundit enne kui VLC nõustub üleüldse midagi mängima.

Pika uurimustöö lõpptulemuseks sai minu sülearvuti /etc/network/interfaces fail, mis võimaldab otse Elioni DigiTV-d vaadata:

auto lo
iface lo inet loopback
 
# Primaarne võrguliides
auto eth0
iface eth0 inet dhcp
 
# DHCP toimiks ka aga DHCP kirjutab üle default route ja DNS kirjed
auto iptv0
iface iptv0 inet static
    # Sama mis DHCPga saades
    address 10.253.145.203
    netmask 255.255.192.0
    # Lisame Q VLAN virtuaalliidese iptv0, ühendatuna eth0 külge
    pre-up ip link add link eth0 name iptv0 type vlan id 4
    # Lisame multicasti route
    post-up route add -net 224.0.0.0 netmask 240.0.0.0 dev iptv0
    # Seame lüüsi 10.0.0.0/8 võrgu jaoks, kuna me ei taha vaikimisi lüüsi üle kirjutada
    post-up route add -net 10.0.0.0 netmask 255.0.0.0 gw 10.253.128.1 dev iptv0
    # Lisame multicast grupi liikmelisuse vastamiseks route-i
    post-up route add -net 84.50.255.0 netmask 255.255.255.0 dev iptv0
    # Kustutame virtuaalliidese
    post-down ip link del link eth0 dev iptv0


Peale selle tuli tuuma seadeid natuke muuta failis /etc/sysctl.conf

net.ipv4.conf.iptv0.rp_filter=0
net.ipv4.conf.iptv0.force_igmp_version=2


Ning nende uuesti laadimiseks:

sysctl -p


Üks trikk veel mis muidu kahe silma vahele võib jääda – VLC tahab saada miskipärast @ märki aadressis, st ETV vaatamiseks tuleb täpselt, märk-märgilt kasutada sellist käsku:
vlc udp://@239.3.1.1:1234

Järgmisel korral VoIP ning DD-WRT seadistamisest!